Kõnetegevuse psühholoogia
Ei huvitan neid. Aga kirjeldasid, mida op-ne sooritada ja mis lauseid
ühendada, (sidestada?) et muuta neid keerulisemaks. Moskvakoolkond tegeles: lausung +
ütlus ja tekst. Sest me oma kõnes modustame tekste, mitte 1 lauset aint. Nii kuidas siis
lausungid üksteist mõjutavad, kui neid on mitu: sõnajärg, sõnavalik, mõne sõna tähendust
ei mõusta, kui ei tea eelnevat lausungit. Väitsid, et kõneldes meie mõte konkretiseerub!
Samal ajal kas taju jõuab kõnelejea/kirjutaja motiivini, et miks /milleks ta seda
räägib/Kirjutab, et see sageli ei jõua kohale, need kmiks/milleks.
Peamised naaberteadused, kust PsL saab andmeid ja omakorda neile annab oma andmeid:
keeleteadus, filosoofia, psühholoogia, neuropsühholoogia; semiootika
(märgisüsteemidega tegeleb, aga keel on ka üks märgisüsteem).
Nende teaduste harud võimaldavad ühele/teisele asjale rohkem tp pöörata.
Uurimismeetodid +printsiibid: nt (Chomsky koolkond: Mülleri ja Moskva koolkonna
annaabi.ee 
