Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus
koosseisus on lisaks orkestrile neli vokaalsolisti ja koor.
Beethoveni eeskuju tõi kaasa teatud probleemid: noore põlvkonna romantiliste heliloojate
lähtepunkt oli sageli laul, laulev meloodia (Schubert), ja seda mitte ainult traditsiooniliselt
kõrvalteemas, vaid ka juba peateemas (Schuberti h-moll sümfoonia I osa peateema poleks kunagi
saanud olla peateema Beethoveni sümfoonias liiga lüüriline ja subjektiivne). Ent selline teema
allub halvemini motiivilisele töötlusele. Schubert lahendas selle küsimuse nii, et rohkem varieeris
pikemaid lõike kui töötles lühikesi motiive. (Palun mitte unustada, et Schubertil on 9 sümfooniat ja
et Schuberti teoste kataloogi pani kokku O. E. Deutsch, nii et Schuberti teoste katalooginumbri ees
on D täht: D 920 jne.). Tähelepanuväärseid sümfooniaid kirjutas 1830-40 Mendelssohn, 1840.
aastatel ja 1850. aastate alguses Robert Schumann (kokku 4 sümfooniat).
1830