Mein Kampf
XIX sajandi 80. aastateks ületas manchesteri juudi orientatsiooniga liberalism juba oma
kulminatsioonipunkti ja käis niisamuti alla ka Austria-Ungari monarhias. Kuid Austrias reaktsioon
selle vastu, nii nagu üldse kõik Austria-Ungari monarhias, lähtus see mitte sotsiaalsetest, vaid
rahvuslikest momentidest. Enesesäilitamistunne ärgitas sakslasi kõige teravamas vormis osutama
vastupanu. Aegamööda hakkasid otsustavat mõju avaldama samuti ka majanduslikud motii-vid
kuid alles teises järjekorras. Neil poliitilise kaose väljapääsuvõimaluste alusel loodigi kaks uut
poliitilist parteid, millest üks baseerus rohkem rahvuslikul, teine sotsiaalsel momendil. Mõlemad
uued parteilised moodustised äratasid suurt huvi ja olid õpetlikud tuleviku jaoks.
Vahetult peale 1866. a. sõda, mis lõppes Austria jaoks ränga lüüasaamisega, oli Habsburgide koja
kandvaks ideeks sõjaline revans. Koostööd Prantsusmaaga segas ainult lugu Maxi ebaõnnestunud