Muusikaajalugu 5.-16.saj
Kirikumuusika looja. Tema kuulsaim teos on motett ,,Äsja rooside õisi...". Teine
kuulsam meister oli Gilles Binchois-prantsus keelsed ilmalikud laulud.
II põlvkond 1460-1490.(Prantsusmaa)
Meloodiate selge liigendus asendus pideva, otsekui lõpmatusse suunatud arenguga, rütm
muutus vabamaks ja ebareeglipärasemaks ning kaotas oma selge seose tekstiga, helilooja
tähelepanu oli suunatud rohkem üksikuile meloodialiinidele kui nende kooskõlale. Ilmalik
laul loovutas oma koha missale ja motettile. Kõige iseloomulikum on äärmiselt viimistletud
ja mõistuspärane polüfooniatehnika, mille arenuimaks võtteks on kaanon. Kaanon on võte
muusikas, kus polüfoonilise teose mõned hääled tuletataks teistest-kirjas on neid vähem, kui
reaalselt kõlab.
Tähtsaim helilooja Johannes Ockeghem (u 1420-1497) Pärit Ida-Flandriast, õpetas ka
heliloojaid. (Antoin Busnois, Johannes Tinctorise)
III põlvkond 1490-1520 (Itaalia)
annaabi.ee 
