Varane ooper
sai kangelanna lamento-aaria Itaalias peaaegu kohustuslikuks. Dido lamento põhineb kromaatiliselt laskuva
bassimotiivi kordumisel ja tähistab ühtlasi ooperi kulminatsiooni, Dido surmastseeni. Hoolimata mainitud mõjutustest
on ikkagi tegemist stiiliühtse ooperiga. Imekspandav, kuidas Purcell paneb retsitatiivides kõlama inglise keele, kui
tundlikult järgib ta teksti nüansse. "Dido ja Aenease" koore kuulates meenuvad inglise motetilaadsed koorilaulud
anthem'id.
"Dido ja Aenease" libreto pärineb näitekirjaniku ja Shakespeare'i-töötleja Nahum Tate'i sulest. Libreto aluseks on
Rooma luuletaja Vergiliuse teose "Aeneis" IV laul. Vergiliuse töid tunti ja austati nii renessansi- (meenutagem Dantet!)
kui ka barokiajal väga. Vergiliuse ülevale loole lisas Tate inglise laval möödapääsmatud nõiad - ükskõik, kas
tõlgendada neid lihtsalt grotesksete fantaasiategelastena või hoopis poliitiliste vaenlastena