Ta sööb ja joob masinlikult kui antakse. Otsustades piinava, raiuva köha, kõhnuse ja põskede puna järgi algab tal tiisikus. Temale järgneb väike, elavaloomuline, väga liikuv vanamees, väikese terava habeme ja mustade kahuste juustega nagu neegril. Päeval sammub ta mööda palatit ühest aknast teiseni või istub oma voodil, jalad türklase kombel enda alla tõmmatud, ja vilistab lakkamatult nagu leevike, laulab tasa ning itsitab. See on juut Mosseika, lollikene, kes läks segaseks paarikümne aasta eest, kui ta mütsitöökoda maha põles. Kõigist palati nr. 6 asukatest on ainult temal lubatud majast lahkuda ja isegi haigla õuest välja minna. Mosseika naaber Ivan Dmitrits Gromov, umbes kolmekümne kolme aastane aadlik, endine kohtupristav ja kubermangusekretär, põeb tagakiusamismaaniat. Ta kas lamab kerratõmbunult voodis või kõnnib ühest nurgast teise, just nagu kehakarastuseks, istub aga väga harva
6 on väga lagunenud ja räsitud ning teksti edasi lugedes on palatil ja tegelaste saatusel sarnased jooned selgelt arusaada. Andrei Jefimõts Ragin Algselt oli ta usklik ning valmistus vaimulikuks karjääriks, kuid tema isa oli arstiteaduse doktor ning ei lubanud Raginil usuteadust õppida vaid sundis teda karjääri tegema arstina. Pärast ülikooli lõpetamist arstiteaduse alal läks Ragin sinna linna elama ning võttis vastu töö haigemajas. Juut Mosseika Tema mütsitöökoda põles maha ning selle tulemusena kaotas ta mõistuse ning ta pandi haigemajja. Ivan Dmitrits Gromov Tema perekond oli kõik surnund. Ta ise oli töödanud mitmes erinevas kohas ning tal oli pidevalt kartus selleüle, et keegi tuleb teda kohe vahistama. Alati ringi kõndidest vaatas seljataha ja käitus imelikult ning pidevast kartusest läks lolliks ning ta pandi haigemajas suguhaigete palatisse kus ta hakkas inimesi tüütama ning
annaabi.ee 
