Kasvatus islami kultuuris
Eesmärk oli juurutada usku nii kiiresti ja kaugele kui võimalik.
Mitmete ristisõdade, mis toimusid aastatel 1096–1270, religioosne eesmärk oli vabastada
Issanda Haud võõrausuliste käest. Euroopas kujunes läbi ristisõdijate oma arusaam Araabia
maadest. Araablasi kujutati uskmatute või paganatena ning kardetavate maagidena. Neil arvati
olevat seos saatanlike jõududega. Lisaks sõdalaste omaduste kirjendamisele olid ka populaarsed
araablaste haaremite kirjeldused. Üldpilti moslemimaailmast iseloomustasid veel upsakus,
liigsöömine ja joomine, luksus ja kõlblusetus.
4
Suurt osa Euroopast ja Väike-Aasiast valitses 600 aastat (1281-1924) otomanide dünastia.
Türklaste riigi pikaealise püsimise põhjus oligi just islamiusk, mis tolereeris kristlasi, kuid
nõudis moslemitelt ranget koraanist kinnipidamist. Osmanite riigis oli käibel 3 keelt: türgi keele