Kasvatus eri kultuurides
jumalikku jõudu kogeda.
Perekond kujundas lapse esimesed kõlbelised ja religioossed arusaamad, õpetas talle
suhtlemiskultuuri, halastust, jumalakartlikkust, puhtust ja korralikkust. Kõik see kasvatus
põhines traditsioonidel.
Haridus oli suures lugupidamises ja vanemad lootsid pojast saavat tähtsa mehe kas
usulistes või ilmalikes asjades.
Esimesed kasvatusküsimusi käsitlevad traktaadid kuuluvad 11. sajandisse. Järk järgult
kasvas teadmiste ja teaduse prestiiz. Araabia-moslemimaailma teadlased õppisid
põhjalikult tundma antiikaja filosoofilis-pedagoogilisi seisukohti. Ikka valjuhäälsemalt
kõneldi humaansest isiksusest, tema harmoonilisest arengust. Islami mõtlejad püüdsid
mõista inimese loomust, arvestada sotsiaalseid ja bioloogilisi aspekte kasvatuses.
Erilise tähelepanu all oli inimene kui sotsiaalne olend. Kasvatuse peaeesmärk oli
omandada kõrged vaimsed ja kõlbelised väärtused. Püüti välja töötada harmoonilise
isiksuse arendamise programm.