Kõnetegevuse psühholoogia
4. LOENG
Sõnale ja assotsiatsioonidele pööras tp-u Osbuni, Sebjoki teoooria. (ehk sõnadele ja
nendevahelistele seostele. Chomksy koolkord tegeles lausega ja eristasid süva- ja
pindstruktuuri. Järelikult on vaja seal midagi kombineerida, muuta, et jõuda
süvastrukuurini. Aga neid ei huvitavnud üldse motiivid. Et vahendid neid huvitasid, aga
motiivid: miks? Ei huvitan neid. Aga kirjeldasid, mida op-ne sooritada ja mis lauseid
ühendada, (sidestada?) et muuta neid keerulisemaks. Moskvakoolkond tegeles: lausung +
ütlus ja tekst. Sest me oma kõnes modustame tekste, mitte 1 lauset aint. Nii kuidas siis
lausungid üksteist mõjutavad, kui neid on mitu: sõnajärg, sõnavalik, mõne sõna tähendust
ei mõusta, kui ei tea eelnevat lausungit. Väitsid, et kõneldes meie mõte konkretiseerub!
Samal ajal kas taju jõuab kõnelejea/kirjutaja motiivini, et miks /milleks ta seda
räägib/Kirjutab, et see sageli ei jõua kohale, need kmiks/milleks.