Okupatsiooni ja Marjamäe muuseumid.
näitasid igasuguseid intervjuud ja televisioonisaadete katkendeid. Saal on täitsa suur ja seal
on suured aknad. Tänu neile, mul oli normaalne tunne kuulata kõikidest õudsetest asjadest ja
ma ei kartnud. Minu jaoks okupatsiooni teema on väga raske ja eriti mulle ei meeldi sellega
kokku puutuda. Minu jaoks oli väga huvitav vaadata erinevaid eksponaate, mis oli esitatud
muuseumis : telefooniputka, sõiduauto Moskits, invaliidiauto, valik raadioid, hambaarsti tool,
vangla uksed, meremiin, mürsukiludest vigastatud kirjutuslaud, tuletõrjekilp, nõukogude
armee raadiosaatja jne. Aknad ejuures ma nägin valik Eestist lahkuma sunnitatud inimeste
kohvreid. Kõige hullem minu jaoks oli see, et madalamal korrusel seisid Lenini büstid ja
monumentit, mis on tõsiselt väga suured. Ja neid on seal palju. On niisugune tunne, et nad
vaatavad kõik su peale