Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
Varsaillesi rahulepingu revideerimisele ja majanduse militariseerimisele.
Rahvasteliit ei suutnud pingeid vaigistada ning Jaapan ja Saksamaa astusid liidust välja, ei suudetud
likvideerida mitmeid revakonflikte.
Eestile kujunes halvaendeliseks 1935a sõlmitud Inglise-Saksa mereväeleping, mis andis Saksale võimaluse
suurendada oma sõjalaevastiku.
Ohumärgiks oli ka Nõukogude Liidu aktiviseerumine, kus taheti Eestit tihedalt Moskavaga siduda. Järgnevalt
hakkas NSVL rõhuma Balti kolmikliidu loomist.
1934 sep kirjutati alla Eesti-Läti-Leedu koostöölepingule, mis nägi ette tihedamat koostööd majanduse ja
kultuuri vallas, samuti välisministrite regulaarseid kohtumisi poliitliste probleemide lahendamisel.
1930a kasvas kallaletungi oht nii Saksamaa kui NSVL poolt.
Ainsaks võimaluseks oli laveerimine NV ja Saksamaa vahel, seega kuulutasid Eesti, Läti ja Leedu end