Eri rinnetes kasvavad liigid avaldavad kooslusele tervikuna mitmesugust mõju. Eristatakse · dominant liike; · kaasvalitsevad liigid; · allvalitsev liik. Kõige olulisem osa on dominantidel, mis määravad suurel määral kogu koosluse struktuuri. Horisontaalstruktuur avaldub koosluste eri osade kõrvuti paiknemises. Plaanil kujutatakse mustrilisena ehk mosaiiksusena. Taimede eri suurus, katvus, niiskuse hoidmine loovad erineva horisontaalmosaiigi. Mida suuremad taimed ja suurem pindala, seda suuremad on ka erinevused koosluse kasvukoha piires ning seda rohkem organisme leiab endale elamisvõimalusi. 31. Väljasuremine Väljasuremine on taksoni (enamasti liik, aga ka alamliik või perekond jms) kõigi isendite hävimine. Väljasuremine on evolutsiooni loomulik osa, kuid üldiselt on see
Arvatakse, et esimene kiasm tekib juhuslikus kohas; järgmine ei saa aga tekkida väga lähedal, kahe kiasmi vahel peab olema teatud vahemaa; seda nimetatakse kiasmi interferentsiks. Mitootiline krossingover. Ka somaatilistes ning goniaalsetes rakkudes võib homoloogsete kromosoomide vahel toimuda krossingover, mis viib täiendavale geneetilisele rekombineerumisele. Nii saavad heterosügootidel tekkida rakud, mis on homosügootsed retsessiivse alleeli osas ja mis avaldub mosaiiksusena. Mitootilise krossingoveriga seletatakse näiteks üksikute retsessiivse fenotüübiga täppide ilmumist äädikakärbse kehal. Mitootiline krossingover esineb ka imetajatel, sh. inimesel ning mehhanism on siin sama, mis meiootilise krossingoveri puhul - ühinevad kaks homoloogi ja toimub ema- ja isapoolsete genoomi osade vahetus. Krossingoveri toimumise kohti näeme mitoosi metafaasis kiasmidena (nagu meioosi diploteenis). Pärast homoloogide lahkuminekut
annaabi.ee 
