Selgroogsete närvisüsteem
algelist aju, aga need asuvad kõhus.
Lülijalgsed - Lülijalgsete närvisüsteem on sarnaselt rõngusside omaga
nöörredel-tüüpi, mis tähendab, et kaks kõhtmist närviketti on igas lülis
omavahel närvijätketega ühendatud. Suurimad närvitängud asuvad peas ja
rindmikulülides. Peas asuvad mitmed jäsemed, mis on kompimiselundiks (nt
tundlad putukatel või kobijad ämblikulaadsetel). Peas asuvad ka silmad, mis
võivad olenevalt rühmast olla kas üksikud täppsilmad või suured
mosaiiksilmad. Et putukate rindmikulülide külge kinnituvad jäsemed või tiivad,
on ka sealsed närvitängud teistest suuremad.
KAHEPAIKSED - Kahepaiksete otsaju on muude aju osadega võrreldes suur
ja jagunenud poolkeradeks, eesotsas läheb üle haistesagarateks, käitumise
juhtimises otsaju olulist rolli ei mängi. Haistmiselundeid on kaks - ninaõõne
limaskest ja ninaõõnes paiknev nn Jacobsoni elund. Jacobi organ, mis asub
suulaes ja kujutab endast kaht lohukest
annaabi.ee 
