Kunsti ajalugu
kuppelbasiilika, kus tsentraal-ja pikiehitis ühendati uudse arhitektuurivõtte viklite abil
toestatud kupliga. Basiilika jaotati löövideks sammaste abil, samba tüves oli kannelüürideta,
kapiteelil kujutatud taimemotiivid mõjuvad azuurse ornamendina, kapiteeli peale asetati veel
trapetsikujuliste külgedega kiviplokk e. talum.
Ehitusmaterjalina kasutati peamiselt marmorit või kohalikku kivi, hilisemal perioodil
palju ka põletatud tellist. Interjöörid on rikkalike mosaiikkaunistustega või
marmortahveldisega., palju kasutatakse kulda. 9.sajandist alates jälgitakse kirikute
kaunistamisel ühtset kaanonit..
Sakraalehituste rohkusega paistis eriti silma Konstantinoopol. Kristliku kultuuri
õitseajal olevat selles linnas olnud üle 250 kiriku ja 120 kloostri. Selles linnas asub ka
bütsantsi arhitektuuri kõige suurejoonelisem ehitis Hagia Sophia peakirik (532.-537.a.,
arhitektid Anthemios Trallesest ja Isidoros Mileetosest). Hagia Sophia loomisel lähtuti ideest
annaabi.ee 
