väiksed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust; valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, külm helesinine ja lillakas ooker. Y Mosaiikidel on kujutatud juba katakombimaalides kasutatud sümboolseid motiive, piiblilugusid illustreerivaid stseene ja juhtumisi pühakute elust. Y Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega; üksikasjade kujutamisest hoiduti Y Tähtis mosaiigikunstis on isikute äratuntavaks tegemine ja nende hingeseisundi iseloomustamine Y Kõik figuurid rikkalikult rõivastatud Y Tingmärgid Y Kiriku idaosa ja eriti altari ümbrus kõige rikkalikumalt kaunistatud
Vanimad näited pärinevad u 3000 e.Kr. (Kunstileksikon: 357) Rooma mosaiikidest kuulsaim kujutab Makedoonia Aleksandrit Issose lahingus. Nimetatud mosaiik on ühe kreeka maali koopia. (Kangilaski 2001: 79) Keisririigi ajastul mosaiigi tähtsus üha kasvab. Arvukalt on mosaiike säilinud Pompejis, Roomas eneses vähem. Hilise keisririigi mosaiike on avastatud kaunis palju Põhja-Aafrikas, Prantsusmaal ja Lääne-Saksamaal, kuid nende kunstiline väärtus on väike. (Vaga 1999: 129) Mosaiigikunstis hakatakse kasutama palju säravaid värve, nagu on näha Santa Constanza mosaiikidel Constantina mausoleumis. Kuigi teemad on traditsiooniliselt paganlikud, on kujutusviis uuenduslikult värske ja särav. ([RTF] Rooma arhitektuur, skulptuur ja maalikunst hilise impeeriumi ajajärgul) Pompeji maalides kasutati ohtralt sügavat hõõguvpunast värvi, hoonete põrandaid katsid mosaiigid värvilistest kividest ja klaasitükkidest pildid. Näiteks Cicero villa ja söögisaal
Mosaiikides kasutati siledaid värvilise marmori tükikesi; lemmikmaterjaliks väiksed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust; valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, külm helesinine ja lillakas ooker. Mosaiikidel on kujutatud juba katakombimaalides kasutatud sümboolseid motiive, piiblilugusid illustreerivaid stseene ja juhtumisi pühakute elust. Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega; üksikasjade kujutamisest hoiduti. Tähtis mosaiigikunstis on isikute äratuntavaks tegemine ja nende hingeseisundi iseloomustamine. Kõik figuurid rikkalikult rõivastatud. Tegelasi on võimalik ära tunda tingmärkide põhjal. Kiriku idaosa ja eriti altari ümbrus kõige rikkalikumalt kaunistatud. Bütsantsi arhitektuur Al 6. saj eKr Kreeka koloonia, paiknes Väike-Aasias Türgi läänerannikul 395 a Ida-Rooma riigi pealinn Konstantinoopol- Constantinuse järgi, hõlmas enda alla Kreeka ja Väike-Aasia.