Keemilised elemendid ja nende tekkelugu
1766.
aastal eraldas selle põleva auru puhtal kujul ja uuris tema omadusi inglise keemik Henry
Cavendish. Ta tuvastas selle gaasi omadused: hingamiseks kõlbmatu, õhuga segatult põleb
süütamisel ja plahvatab sageli ning on väga kerge. Gaasi tiheduse määramiseks kaalus
Cavendish kolvi happe ja tsingiga enne katset ja pärast gaasi eraldumist. Gaasi aga kogus
kolbi ja määras tema ruumala ning siis arvutas tiheduse. 1787.a. soovitas prantsuse keemik
Guyton de Morveau anda sellele nimetus hüdrogene (kreeka keeles hydõr tähendab vett ja
gennao on sünnitan).
Üheks teenekaks teadlaseks elementide avastamise alal oli
rootslane Carl Wilhelm Scheele. Tema alustas esimesena nn
"tuliõhu" uurimist. Scheele kuumutas elavhõbeoksiidiga täidetud
nõud, kust eralduvad gaasimullikesed kogunesid vee kohal
paiknevasse kuplisse. Siis kuplisse viidi hõõguv pird, süttis see
ereda leegiga põlema, isegi hõõguv raudtraat süttis. Nii saadi