Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini
abielluda/tütart mehele panna teisest mõisast pärit pärisorjaga. Ka oma valla
piires võis formariage ehk kontroll abiellumise üle olla.
Kui mujalt naist võtta, pidi maksma trahvi. Kui eri maavaldustest abiellunutel
lapsed, siis ei tea kellele lapsed (Eestis läks mehele) hakkavad pärisorjadena
kuuluma, vahel mehe omanikul, teine kord naise omanikule. Mainmorte
pärimisõiguse piirang. ,,Surmakäe õigus" eesti keeles, otsetõlge ladina keelest.
Prantsuse keelde tuleneb manus morturast ladina keeles. Idee pole otseselt
seotud päriorjusega. Üldine idee, et kui pole pärijaid, siis varandus kas
maaomanikule või kirikule. Pärisorjuse puhul tuli termin orjade põhimõttest,
polnud neil omandi ega pärimisõigust. Pärisorjadel ka pole omandi ega
pärimisõigust, talle kasutada antud maa kui sureb, läheb tlu ja sinnakuuluv
peremehele. Tegelikus praktikas õiguslikult peremehele aga ideeliselt
järeltulijatele, kui poeg juba elas sees, siis polnud probleemi. Tavaliselt võeti
annaabi.ee 
