Lincoln jäi rahule sellega, et mustad sõdisid Ameerika koosseisus, kuid ei taandunud kunagi oma seisukohast, et ülema rassi positsioon kuulub valgetele. Räägib veel kahest erinevast polügensimi pooldajast, polügenism peaks siis tähendama seda, et eri inimrassid ei ole tekkinud ühest nn. Aadamast ja Eevast, kui mõelda pühakirjadele siis , tekkisid rassid samal päeval kui Jumal lõi loomad, ning kõik rassid olid eraldi seisvad. Eriti pikalt räägib selles peatükis Gould Mortonist, kes oli suur polügenismi pooldaja, ning tema koljude kogust ning nende mahtude mõõtmisest, selleks et tõestada valge inimrassi ajumahu suurust ning sellega ka neile antud suuremat intelligentsi. Aga kolju mahtude mõõtmistes esineb palju erinevusi ning Morton ei võta arvesse teisi mõjutavaid faktoreid koljude suuruste osas (nt. sugu, kasvu). Veel Morton teadmatult arvutab koljude keskmised nii, et valge rassi omad oleksid suuremad (nt. sakslaste koljumahtu taandab ta suuremaks ning
sõjalaevastik tungis Thamesi jõele ja ründas Londonit; puhkes Londoni katk, mis tappis 70 000 inimest (Defoe on kirjutanud sellest raamatu); puhkes Londoni tulekahju, kus jäid tema linnaosas alles vaid kolm maja, üks neist Foe'de oma. Isa kasvatas teda rangelt puritaanlikus vaimus (puritaanid olid inglise kalvinistid ehk mitteanglikaani protestandid) ning hariduse sai ta Charles Mortoni Stoke Newingtoni Lahkusuliste Akadeemias. Tema kirjutamisstiilis arvatakse olevat Mortoni mõju (Charles Mortonist sai hiljem Põhja-Ameerikas 1636 asutatud Harvardi Ülikooli asepresident). Ta tegutses agaralt ajakirjanikuna mitmete varjunimede all, saades tuntuks oma hoolimatu ja õela kirjutamisviisiga. Ta varjunimedest kummalisim oli Heliostapolis, Kuu Keisri Sekretär. Laialt loetud autorina tekitas ta omale hulga vaenlasi. 1715. aastal ta laimamise eest korra koguni vangistati. Hispaania Pärilussõja ajal asutas ta
annaabi.ee 
