Ambroosiuse laul
Algselt oli laulutekst ladina keeles. Üks
traditsioon nimetab selle autoriteks Ambrosiust ja Augustinust. Iirimaa käsikirjades on selle
autoriks peetud piiskop Niketas Remesianast, kes suri umbes aastal 414.
Kõige tõenäolisem on, et laulu sõnad on loodud 5. sajandil ning see on kontaminatsioon
mitmest tekstist. Varaseim käsikiri on 7. sajandist pärit Bangori Antifonariumis, kuid
teadlased on leidnud ka mõned lauluread Küprianuse teosest «De Mortalitate», mis pärineb
aastast 272. Kloostripalvetes kasutati «Te Deumi» hommikupalvustel alates aastast 500.
«Te Deum» koosneb kolmest osast: kahest hümnist ja litaaniast. Laul algab kolmekordse
kiitusega: kiites Jumalat, kes on Isa ja Issand üle kõigi loodu. Taevaväed kiidavad Jumalat
«Sanctuse» sõnadega ning Uue Testamendi apostlid, prohvetid ja märtrid lisavad oma hääled.
Võitlev kirik maa peal kajab vastu kiitusega ning annab Kolmainu Jumalale järgmised
annaabi.ee 
