"morsanfi" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

» Jacques Charmolue võttis nüüd sõna. «Kui soovite, mu härrad, siis asume kitse ülekuulamisele. » See oligi teine süüalune. Tol ajal oli väga lihtne asi pidada nõiaprotsessi looma vastu. Prevotee arvete hulgas aastast 1466 leidub muude asjade hulgas huvitav üksikasjalik kulude loetelu Gillet-Soularfi ja tema emise asjus, kes «mõlemad nende süü pärast Corbeil's hukati». Kõik on selles arves olemas, kulud haua kaevamise eest, kuhu emis maeti, viissada haokubu Morsanfi sadamast, kolm mõõtu viina ja leib, see kaebealuse viimane eine, mida ka timukas temaga vennalikult jagas, isegi emise üheteistkümnepäevase hoidmise ja toitmise kulud, kaheksa Pariisi teenarit päevas. Mõnikord mindi kohtumõistmises veel kaugemale. Karl Suure ja Louis Vaga kapitulaaride põhjal määrati raskeid karistusi isegi tulitontidele, kes olid julgenud endid õhus näidata. Vaimuliku kohtu prokurör hüüdis vahepeal: «Kui