Olümpiamängude ajalugu
Olümpialipp valmistati 1913. aastal Pariisi. Valgel põhjal on olümpiasümbol
viis omavahel põimunud rõngast. Originaallipul on ka olümpiadeviis citius,
altius, fortius.
Esimest korda heisati olümpialipp Pariisis 1914. aasta olümpiamängude
taassünni kahekümnenda aastapäeva tähistamise puhul. Olümpiamängudel
lehvis lipp esimest korda 1920. aastal. Antverpenis, selle lipu kinkis ROK-ile
1920. aastal Belgia Olümpiakomitee.
Olümpiamängude avapidustustel annab eelmisi mänge morraldanud linna
esindaja olümpialipu ROK-i presidendile, kes annab selle omakorda
olümpiamänge korraldava linna linnapeale. Lipp lehvib kogu mängude aja
peastaadionil kesksel kohal. Pärast olümpiamänge jääb lipp neljaks aastaks
mänge korraldanud linna kätte hoiule.
Taliolümpiamängudel on oma lipp, selle kinkis ROK-ile 1952. aastal
taliolümpiamänge korraldanud Norra pealinn Oslo.
Olümpiasümbol on viis omavahel põimunud rõngast. Selle värvilise kujutise
annaabi.ee 
