ARES Ares on Vana Kreeka mütoloogias sõjajumal. Jumalate hierarhias, sugupuus on tal auväärne koht ta on peajumal Zeusi ja tema naise, taevajumalanna Hera poeg. Kreeka mütoloogiasse kuulus Ares juba Mükeene ajajärgul. Ta oli arenenud pronksiaja sõjajumalast. On väidetud, et Ares ei ole kindlapiiriline isiksus nagu seda on näiteks Apollon või Hera. Pigem on ta sõja ja hävingu sümbol. Tema päritolu kohta märgivad kreeklased ebamääraselt, et Ares olnud pärit Traakiast, Kirde Kreeka toore ja metsiku rahva hulgast. Välimuselt oli Ares nägus ja mehine, särava soomusrüüga ja uhke kehahoiakuga. Toreda väljanägemise kõrval tuuakse kontrastiks tema haruldaselt õudutekitav iseloom. Ares oli kreeka kaheteistkümnest peajumalast kõige vihatuim verejanuline, julm, hävingut ja kannatusi toova sõja jumal. Rahuaega ja inimkonna õitse...
mütoloogias seosesse armastusjumalanna Venusega (ehk kreeka Aphrodite). Tema pühad loomad olid rähn ja hunt (seoses rooma linna tekkimise legendiga, ta oli Romuluse ja Remuse isa). Kokkuvõtteks Vana-Kreeka jumalad on tuntud oma keeruliste suhete ,intriigide, selgelt inimlike pahede ja kalduvuste tõttu. Ares on parim näide jonnakusest ja julmusest. Ühelt poolt vägev sõdalane ja julm hävitaja, teisalt hoopis lapsikum – kiuslik, pidevatest lüüasaamistest morjendatud ja igale uue väljakutsele vastu jooksev. Arest võib müütidest leida veidi vähem kui teisi jumalaid. Või ei ole ta neis tihti peategelane. Ometi oleks Olümpus oma jumalatega ilma musta lambata palju vähem kirevam . Ja pealegi - kui inimesed ei pea enam kannatada – on neil siis üldse jumalaid vaja? Kasutatud kirjandus : Antiigileksikon. 1985. „Valgus“ , Tallinn Martin, Richard P. 2003. „ Vana-Kreeka müüdid“ , Tallinn Fink, Gerhard. 2000
annaabi.ee 
