Keegi võib minuga disputeerima, et uimastid on hea viis masendust leevendada ja probleemidest eralduda. Peale selle see on võimalus tõrjuda ebameeldivaid mälestusi ning end tühjaks rääkida, aga see on üliohtlik viis igapäevase eluga ja stressidega hakkama saada. Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et lahjade uimastite legaliseerimine on küll kole asi. See rikkub ühiskonna tervist, seadusi ning kõlblusnorme. Mind alati morjendab küsimus, miks inimesed hakkasid tootma uimasteid? Kas nad hakkasid sellega tegelema ainult finanskasu pärast? Mina arvates isegi lahjade uimastite tarbimine too kaasa ainult kahjulikkust. See pärast olgugi lajsd uimastid võivad kujuneda tõeliseks takistuseks tervisele ühiskonnale. Eliteks tahaksin õelda, et kõik tõsised probleemid saavad alguse kergest sõltuvusest. Lahjad uimastid pole ainult narkotikumid, vaid ka alkohool ja suitsetamine. Kõik me
stressi tihedalt. Võibolla paar korda ainult. Stress tähendab minu jaoks nii füüsilist kui vaimset väsimust. Väsimust kõigest: koolist, tööst, sõpradest, perekonnast, huvidest jne. Stressiga kaasneb tahe koguaeg puhata. Vahel kui on kevad, ning ma pean käima koolis, tunnen kuidas minus pole jõudu. Ma olen koguaeg nii väsinud, tahaks puhata, kuid ei saa. Väljas paistab päike, ning mina pean istuma umbses koolis, nelja seina vahel. See morjendab mind, see rikub mu tuju, ning sellest tingituna on tihti stress mind murdnud kevadel. Õnneks ei saa öelda, et minu puhul kestaks stress igavesti, ei. Võibolla maksimum nädal või kaks tunnen ma suurt vajadust magamise, puhkamise ja laisklemise vastu. Minu puhul soosib stressi ka tegemata jäetud tööd, mis on mulle tegelikult tähtsad, ning ma tean, et ma pean need ära tegema. Aga kui väljas paistab päike ning on soe, siis ma ei suuda ennast sundida. See muudab mu tuju halvaks, ning
Teksti luues on oluline silmas pidada kõnetatavat lugejaskonda ja kasutada kohast sõnavara ja stiili. Kõrvalekalded viivad väärarusaamiseni ja teksti sõnum võib nii kaduma minna. 2.1. Liigselt isikupärastatud sõnakasutus Kasik (2005: 11) vaatleb kõnekeelsete väljendite kasutamist ajakirjanduses, nimetades seda reklaamivõtteks, mis meelelahutustab infot. Välja toodud on mitteneutraalse sõnavara kasutus ühe päevalehe veergudel - Reisijate ükskõiksus morjendab bussifirmasid. Kasutatud on eituslembest sõna, s.t. loomulikum oleks see tähenduses ei morjenda. Taoline stilistika on halvakõlaline. Samal põhjusel ei ole hea kasutada erialast sõnavara ega liigselt võõrkeelt. Näide ühelt kultuuriküljelt - "Mina olin siin" on triloogia esimene osa. On lubadus. On to be continued. Taas kord - see raamat on väga hea copy writing. Sihtgrupi selline ignoreerimine ei ole isegi hea reklaamivõte, sest on arusaamatu ja võõras.