Kapibaara ja ta käitume
Selle abil üritavad
kapibaarad hoiatada teineteist, samas ka hirmutada kiskjat ning anda emastele märku, et
poegade ohutust tagada. Poegade ja emade vahel on omad häälitsused väljakujunenud ning
kui poeg peaks mingil põhjusel isoleerima oma vanemast, siis hakkab ta urisema ja vilistama
ning rändamise ajal kasutavad nad omalaadset vaikset heli. [], []
Lõhna eritavad nii emased kui ka isased kahest sektorist. Esimene lõhna eritus piirkond on
neil koonu peal, mida kutsutakse morilloks ning tagaosas asub teine lõhnaeritus, mis on
kestvam ja tugevam. Isased märgistavad alasid hõõrudes oma taguosa karvadega taimi ning
tihti ka samal ajal urineerides, et lõhn oleks tugevam ja kestaks kauem. Emased märgistavad
tunduvalt vähem ning ilma uriinita. Märgistatud alasid nuusutavad ja vahel maitsevad teised
isendid. Isased märgistavad ka emaseid kapibaarasid. Siiski dominantne isane märgistab
teistest isenditest rohkem