Kahe klassikalise teooria võrdlus - neorealism ja realism
võimuahnus on see, mis paneb inimesi teatud viisil käituma. Sellel ei ole ühte kindlat
universaalset tähendust. samuti on Poliitiline realism teadlik moraali tähtsusest poliitilistes
tegudes ka sellest, et see võib tekitada dilemma, kas käituda lähtuvalt moraaliprintsiipidest või
toimida poliitiliselt kõige edukamalt. Kui asi puudutab otsustamist poliitiliste tegude üle,
peavad mõlemad, riik kui ka indiviid, käituma lähtudes universaalsetest moraaliprintsiipidest.
(Morghentau, 1978.) Morgenthau, kui realistlike vaadete eestvedaja, põhjapanevaks
seisukohaks oli, et riigipäid innustab tegutsema himu võimu järgi. Kontrastiks sellele arvas
neorealismi pooldaja Kenneth N. Waltz, et riigipeade motivatsioonid ja riigi omadused on
tagaplaanil, need ei ole olulised rahvusvahelistes saavutustes välja arvatud see, et riigid
püüavad alles püsida. (Elman, 2007.)
Piret Jänes
111827RIRIB
annaabi.ee 
