Keeleteaduse alused
morfofoneem- sümbol, mis märgib, et selles kohas toimub foneemide vahetus
morfoloogia e. vormiõpetus. Käsitleb üha sõna pikkusi üksusi. Siia kuuluvad nii muutmis-
kui ka tuletusmorfoloogia. Muutmismorfoloogia, nagu nimigi ütleb, uurib ja kirjeldab sõnade
muutevormide moodustamist ja nende vormide funktsioone. Tuletusmorfoloogia selgitab,
kuidas keeles juba olemas olevatest elementidest saab erisuguste morfoloogiliste
operatsioonide abil moodustada uusi sõnu.
morfonoloogiline vaheldus- morfoloogilistel põhjustel foneemide vaheldumine
morfotaktika- määrab morfeemide omavahelist järjestust
morfosüntaks- praktikas on süntaksit ja morfoloogiat raske teineteisest lahutada, kuna lause
osade vahelisi suhteid väljendatakse ka morfoloogiliste vahenditega. Vormi- ja lauseõpetuse
vahelisi seoseid silmas pidades räägitaksegi morfosüntaksist.
nasaalkonsonant e. ninahäälik, iseloomulik tunnus, et õhk väljub ka nina kaudu
negatsioon e. eitus
annaabi.ee 
