Morfoloogia ja vormiõpetus
Morfoloogiline tüpoloogia
Selline klassikaline tüpoloogia pärineb 19. sajandist.
Tegelikud keeled on eri tüüpide segud.
Greenbergi kvantitatiivne morfoloogiline tüpoloogia
(1954)
100-sõnalised tekstid 8 keelest
Sünteesi-, aglutinatsiooni-, liitmis-, derivatsiooni-,
muutemorfoloogia-, prefiksi-, sufiksi-, isoleerivus- jt
indeksid
WALS
Morfoloogiline tüpoloogia
Morfoloogiline tüpoloogia
Eesti keele
morfofonoloogiast
Eesti keele tähtsamad tüvevaheldused:
Astmevaheldus on tüvevaheldus, mille
puhul on sõnatüve üks allomorf tugevas,
teine nõrgas astmes.
Kujuvaheldus on tüvevaheldus, mille
puhul sõnatüvi lõpeb mõnes vormis
konsonandiga, mõnes vokaaliga.
Eesti keele
morfofonoloogiast
Astmevahelduse tuvastamine (Martin Ehala
järgi):
Tuleb võrrelda kaht tüveallomorfi, A- ja B-tüve
Käändsõnadel ainsuse omastava ja osastava tüvi, nt mõtte : mõtet