Elektrooniline muusika
segaduse, sest konkreetset muusikat hakati pidama seriaalse muusika vastandiks. Juba 1950.
aastatel hangiti ka Pariisi lintmagnetofonid, mis võimaldas palju keerukamaid lõikamisi, lindi
mahamängimise kiiruse ning sellega seoses ka helikõrguse muutmist. Nende võimaluste
7
kaudu tekkisid ka uued muusikainstrumendid: fonogen , teatud tüüpi
transponeerimisvõimalusega mellotron ja morfofon, mida võiks võrrelda lindikajamasinaga.
Schaeffer tekitas konkreetse muusika mõistega teadliku rivaalsuse samal ajal Kölnis tekkinud
elektroonilise muusika mõistega. 1950. aastatel arendasid Schaeffer ja tema abiline Pierre
Henry teatud laadi ideoloogilise ja osaliselt isegi šovinistliku tüli nende kahe keskuse vahel.
Tema tervikteose Orphée 53 läbikukkunud esitus 10. oktoobril 1953 Donaueschingeni