"morfinaani" - 1 õppematerjal

Kofeiin ja morfiin

moeröögatus, energiajook, 11­32 mg/100 ml kohta. Morfiin 1806. aastal isoleeris Friedrich Wilhelm Sertürner morfiini, mille nimetas kreeka unejumala Morpheuse järgi. Morfiini kasutatakse meditsiinilistel näidustustel peamiselt selle valuvaigistava toime tõttu. See põhineb morfiini võimel osaleda organismi valuregulatsiooniprotsessis. Morfiin on keemiliselt struktuurilt fenantreenisokinoliini ehk morfinaani derivaat. Morfiini molekulis on kaks hüdroksüülrühma (­OH), millest aromaatse tuuma küljes olev (asendis 3) on fenoolsete omadustega, teine (asendis 6) aga alkohoolse hüdroksüüli omadustega. Morfiin ja morfiinilaadsed opioidid mõjuvad valu vaigistavalt peamiselt toime tõttu µ-retseptoritesse. Sama mehhanism põhjustab ka opioididele iseloomulikke kõrvaltoimeid: pärsitud hingamine, mioos (silmapupilli ahenemine), alanenud soolemotoorika ja eufooria teke.