Kofeiin ja morfiin
Morfiini kasutatakse
meditsiinilistel näidustustel peamiselt selle valuvaigistava toime tõttu.
See põhineb morfiini võimel osaleda organismi
valuregulatsiooniprotsessis.
Morfiin on keemiliselt struktuurilt fenantreenisokinoliini ehk
morfinaani derivaat.
Morfiini molekulis on kaks hüdroksüülrühma (OH), millest
aromaatse tuuma küljes olev (asendis 3) on fenoolsete omadustega,
teine (asendis 6) aga alkohoolse hüdroksüüli omadustega.
Morfiin ja morfiinilaadsed opioidid mõjuvad valu vaigistavalt
peamiselt toime tõttu µ-retseptoritesse. Sama mehhanism põhjustab ka
opioididele iseloomulikke kõrvaltoimeid: pärsitud hingamine, mioos
(silmapupilli ahenemine), alanenud soolemotoorika ja eufooria teke.
Kõrvaltoimena võib morfiin esile kutsuda ka iivelduse või
oksendamise. Samas ei ole tal krambivastast toimet, vastupidi
suurtes doosides võib morfiin isegi krampe esile kutsuda.
annaabi.ee 
