Morfoloogia
abstraktsetena, kuid nende kasutamine on vahel möödapääsmatu.
Allomorfivahelduste kolmas, eelmistest palju harvem liik puudutab neid juhtumeid,
mille puhul teatud allomorf esineb vaid koos kindlate lekseemidega (child+ren, ox+en). Need
allomorfid on klassikalised erandid, ühejuhureeglid. Leksikaalselt määratud allomorfi
esinemistingimusi ei saa kirjeldada üldise fonoloogilise konteksti (fonoloogiline määratus) ega
kogu morfeemiklassi või mingi naabruses esineva grammatilise kategooria (grammatiline
määratus) alusel.
Morfide liigituse erijuhtumeid on supletiivsus, mille puhul semantiliselt kokku
kuuluvad ja täiendava jaotumise vahekorras olevad morfid on oma fonoloogiliselt ja
ortograafiliselt koostiselt täiesti erinevad (nt mitmuse tunnused d ja i hüpped, hüppeil).
Morfoloogiline tunnus ehk kategooria nimetus.
Protsessimorfoloogia (IP) on morfoloogia meetod, milles teatud allomorfid
annaabi.ee 
