Kordamisküsimuste vastused 2011
Voorteks nimetatakse mandrijää kulutava ja kuhjava tegevuse koostoimel tekkinud ovaalse või
piklik-ovaalse põhijoonisega künnised või seljakud, mis oma kujult meenutavad leivapätsi või
veetilka.
_ Pikkus: mõnesajast m-st m kuni 13 km-i (Koimula voor);
_ Suhteline kõrgus: 50-80 m (Emumägi 79 m, Laiuse voor 60 m);
Voored e drumlinid jagunevad:
_ voorjad künnised e drumlinoidid
_ tuumikvoored (tuumik aluspõhja kivimitest, fluviolimnoglatsiaalsest settest või vanast
moreenist)
_ moreenvoored (koosnevad tervikuna viimase jäätumise moreenist)
* pealtvaates ei ole voored tihti ühelaiused proksimaalne osa võib olla laiem kui distaalne osa.
* pikiprofiil võib olla ebasümmeetriline voore proksimaalne osa kõrgem ja järsem kui
distaalne.
Kaljuvoor on enamasti munaja (voolujoonelise) kujuga seljak, mille pikitelg on orienteeritud jää
liikumise suunas. (Kirbla, Salevere, Lihula, Vilsandi, Kessulaid Suures väinas, osaliselt ka
annaabi.ee 
