Eesti geograafia
VõruHargla oru kaudu Koiva orgu.
Sakala staadiumi algul vabanesid jää alt Võrtsjärve nõgu ja Emajõe org.
Suurim veelahkmeala on pandivere kõrgustik.
PõhjaEesti jõed kumer pikiprofiil. väike lang ülem ja keskjooksul, suurem lang alamjooksul.
LääneEesti jõed ühtlane lang
LõunaEesti jõed nõgus. algavad kõrgustikes, voolavad ürgorgudes.
24. Eesti järved, teke, parameetrid, levik, tüübid. Peipsi ja Võrtsjärv.
1. Mandrijäätekkelised
Künkliku moreenreljeefil saarterohkem järved.
Piklikud voortevahelid
Ooside ja mõhnadevahelised
Orujärved
2. Jäänuk ehk reliktjärved
Mis on tekkinud neotektoonilise kerke tagajärjel
3. Laugasjärved
4. Lammijärved ehk soodijärved
5. Ajutised karstiveest toituvad järjev
25. Eesti põhjavesi, veekihid.
Devoni liivakivides esinevaid veekihte eraldab üksteisest savida ja savikate liivakivide vahekiht, mis laeb vett vähe
läbi
annaabi.ee 
