Biotoopid
soolalembesed taimed).
• •Varasema tiheda asustuse tõttu võeti koheselt karjamaana kasutusse
(hoidis ära alade roostumise, kadastumise ja metsastumise).
Kus nad Eestis paiknevad?
• Ranniku ja saarte rannajoon ca 3800 km pikkune ja geoloogiliselt
mitmekesine.
• •Põhjarannikul vaid fragmendid, ulatuslikult Lääne- Eestis ja läänesaartel.
• •Enam levinud mölli- ja moreenrandlate piires. Kokku on Eestis
rannaniitude levikuks sobivat rannikut ca 25% rannajoone pikkusest.
Tegurid, mis määravad elustiku rannarohumaadel
• Merevee üleujutus (tormid) – mehhaaniline mõjutus.
• •Üleujutusega mulda akumuleeruvad kloriidid (soolsusega kohastunud
liigid).
• •Talvine jää (mõjutab randade struktuuri, liigutab kive, deformeerib mulda
ja taimi).
• •Mereheidis, väetiseks, aga ka füüsiline taimekasvu takistaja jne
annaabi.ee 
