Soome lahe rannikumadalik
järel väliste mõjude (vooluveed, tuul jms) tagajärjel. Seetõttu iseloomustavad ala väga erineva
vanuse ja tekkelooga pinnavormid ja setted. Maastikurajooni kõrgemate alade vabanemine
mandrijääjärgsete veekogude alt algas ligikaudu 10 000 aastat tagasi, kuid suurem osa
käsitletavast territooriumist on vee alt vabanenud alles viimase 5000-6000 aasta jooksul.
(Linkrus 1998) Maastikurajooni rannavöönd on pikk ja mitmekesine ning selle ulatuses leidub
nii rändkivirohkeid moreenrandasid, liivarandasid, liivakivist rannaastanguid, rannakaljusid
ehk pankasid, kivikülve, rannikuluiteid kui kärestikulisi jõgesid. Rannavööndit liigendavad
poolsaared, lahed ning Soome lahte suubuvad jõed. Väga iseloomulik on selline liigendatus
just Lahemaa Rahvuspargis. (Arold 2005)
1.3. Aluspõhi ja reljeef
Soome lahe rannikumadaliku aluspõhja peamised kihid on Ediacara ja Kambriumi ladestu
liivakivid, aleuroliidid ja savid. Samuti leidub klindi jalamil Ordoviitsiumi oobulus- ja
annaabi.ee 
