Saaremaa maastik
Nende alade pinnakate on enamasti liiv, mis
sageli katab rähkset moreeni õhukese kihina. Möllirandadel, erineval kaugusel ja kõrgusel
merest, on soolakulistel rannamuldadel välja kujunenud mitmed rannaniidu kooslused .Siin asub
ka Eesti tähtsaid linnualasid . Tänapäeval inimesed neid alasid enamasti ei kasuta ning need on
kinni kasvanud . Minevikus on seda rannatüüpi seevastu kõige enam kasutatud (peamiselt
karjamaana).
Sageli toimub ka laugete moreenrandade kamardumine. Neidki alasid on varem karjamaana
kasutatud. Enamasti piirnevad kamardunud rannad moreentasandikega, kus levivad
rähkmullad. Neid on intensiivselt põllunduses kasutatud, näiteks Pöides, Pihtlas, Randkülas,
Tiirimetsa piirkonnas jm.
Aktiivsete geoloogiliste protsessidega rannalõikudel esineb pank ja astangranda. Esimene neist
on seotud peamiselt Saaremaa loodeossa jääva LääneEesti klindiga. Astangrand on kujunenud
annaabi.ee 
