"moreenpinnases" - 1 õppematerjal

Euroopa ja loodusgeograafia

liikuv vesi valgub sealt läbi, väiksemate kivimiosakeste vahed on aga väiksemad ja need peavad veeosakesed kinni. Kruus, veeris ja liiv lasevad vee läbi kergesti, peeneteralised löss ja savi, tihedad lõhedeta tard- ja moondekivimid aga peavad vee kinni. Vee liikumise kiirus sõltub ka kivimite poorsusest. Mida suuremad on poorid, seda rohkem vett läbi valgub. Erinevates pinnastes on vee liikumise kiirus seega erinev. --- 87 Moreenpinnases liigub vesi kiirusega kuni 1 m ööpäevas, karstunud kivimites koguni mitukümmend meetrit ööpäevas. Peaaegu üldse ei lase vett allapoole läbi savikad kivimid. Vett takistab sügavamale imbumast ka temperatuuri ja rõhu kõrgenemine maapinna sügavamates kihtides. Lõpuks, kui allapoole jõudnud vesi koguneb vett pidavale horisondile, kus kivimid ja setted on veest küllastunud, hakkab vesi liikuma horisontaalsuunas. Põhjavee ülemine kiht lasub tavaliselt u 2-5 m sügavusel maapinnast