Loodusgeograafia: Otepää Kõrgustik
Neist
4
madalama rühma moodustavad 10–25 m kõrgused keskmised ja
väikekõrgendikud ,mida katab 1–2 m paksune moreenikiht. Eeskätt
kõrgustiku servaalal paiknevad väiksemad alla 10 meetrised künkad
koosnevad enamasti ainult punakaspruunist moreenist. Küngastevahelised
soostunud või järvedega nõod on tekkelt peamiselt glatsiokarstilised.
Peaaegu pool künklikest aladest on moreenkattelised ja moodustavad
Porijõe ja Väikese Emajõe keskjooksu vahel paikneva ligi 42 km pikkuse
kirde–edela-sihilise vööndi. Peaaegu veerandi kõrgustiku peamised
pinnavormid on kruusast ja liivast moodustunud väikesed ja keskmise
suurusega mõhnad. Kanepist edelas paikneb kõrgustiku suurim liivik (56
km2), 130 m kõrguselt Urvaste suunas madalduv sandur. Seda läbib
Võhandu (ülemjooksul Pühajõe) terrassiline org.
Kõrgustiku kaguosa, mille kõrgus jääb enamasti alla 150 m, on eriline