EESTI MAASTIK JA HARJU LAVAMAA
Rajoonisiseste iseärasuste alusel
eristatakse allrajoone ehk paikkondi.
Väiksemad hierarhilised maastikuüksused on paigastikud, paigased ja paigad. Paik on ühel
pinnavormi osal või väikesel pinnavormil kujunenud ühesuguse pinnakatte, veerežiimi,
mikrokliima, mulla ja taimkattekooslusega väikseim maastikuüksus. Paigas on keskmise
suurusega pinnavormil (künkal, nõos, väikesel tasandikul, orus jms) kujunenud geosüsteem.
Paigastik on suuremal pinnavormil (paetasandikul, moreenitasandikul, mõhnastikul jms)
kujunenud maastikuüksus. Igas paigastikutüübis valdavad mingid kindlad paigased.
Looduskasutuse ja looduskaitse kavandamisel on paigastikud oma suuruselt (mõnekümnest
hektarist mitmesaja hektarini) arvestatavaimad maastikuüksused. Iga maastikurajoon on
asendist ja arengust johtuvalt mingite kindlate paigastike kogum. Eesti alal on eristatud 19
paigastikutüüpi ja 46 alltüüpi. Maastikurajooni paigaseline ja paigastikuline struktuur on
annaabi.ee 
