Kõrvemaa - maastikurajooni ülevaade
seevastu loode- ja lõunaosa on järvevaesed. Suurimad veekogud on Paunküla ja Soodla
veehoidla. Põhjaosa veestavad Loobu, Valge-, Jägala, Soodla ja Pirita jõgi. Viimase kolme jõe
vett suunatakse ka Tallinna veevarustussüsteeemi. Lõuna-Kõrvemaa asub Pärnu jõgikonnas.
Kakerdaja raba Epu-Kakerdi soostikus
1.5 Mullastik
Maastikurajooni lõuna- ja lääneosas on valdavad madalsoomullad, moreenisaartel leostunud
ja leetjad, liivastel tasandikel leet-gleimullad ning mujal mitmesugused gleimullad. Põhja- ja
kirdeosa vahelduva pinnamoega aladel on ülekaalus mitmesugused leetunud, leede- ja
soomullad. Ligikaudu poole Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealast katavad turvasmullad,
ülejäänud (mineraal)muldadest domineerivad liiv ja saviliiv lõimisega mullad. Soomuldadest
on kõige enam madalsoomuldi, millele lisanduvad vähesel määral lammimadalsoomullad.
annaabi.ee 
