Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
otsusele aeg 10 000 radiosüsiniku aastat tagasi, kui Põhja-Euroopas algas jääajajärgse
kliima oluline paranemine ning organogeensete järvesetete kuhjumine ja soode areng.
Pinnakatte stratigraafilisel liigestamisel on juhttasemeks kõige soojema jäävaheaja,
ülem-Pleistotseeni kuuluva Prangli (Lääne-Euroopas Eemi, Venemaal Mikulino,
Alpides Riss-Würmi) jäävaheaja setted. Klassikalised sellised setted on Rõngus
moreenidevahelised soo- ja järvesetted ning Prangli saarel moreenidevahelised
meresetted. Eestis on ka vanema, Kesk-Pleistotseeni kuuluva Karuküla (Lääne-
Euroopas Holsteini, Venemaal Lihvini, Alpides Mindeli-Rissi) jäävaheaja setteid.
Nende jäävaheaegade ning kolme Eesti jääaja setteid loetakse kihistuteks (Sangaste,
Ugandi, Järva), neid liigestavaid staadiumi- ja staadiumi vaheaja setteid (Ülem-
Sangaste, Alam-Ugandi, Kesk-Ugandi, Ülem-Ugandi, Kelnase, Valgjärve, Savala,
annaabi.ee 
