Arvustus E. Wiiralt ,,Põrgu" 10 A Tallinn 2009 Eduard Wiiralt ,,Põrgu" (1930-1932) Pilt on tehtud vasegravüürina ja on valmistatud aastatel 1930-1932. Noore Wiiralti peamiseks kujutamisaineseks on boheemlaslik Pariis oma ööelu, ja põhjakihtidega. Monotüüpia kõrval olid ta meelistehnikateks esialgu puulõige ja -gravüür. Ilmaelu jälgides jäi Ed Wiiralt irooniliseks, halastamatuks vaatlejaks, omamoodi moralistikski. Pildil on kujutatud põrgut, deemoneid ja nende sadu abilisi, kes pumpavad iga minut põrgu ilgusi maailma. Nad inspireerivad kunstnikke, luuletajaid, kirjanikke, käsikirjade kirjutajaid, muusikuid jt. Nad teevad seda nendega, kes vabast tahteston andnud ennast selle "väe" meelevalda! See maal on jälle üks kaudne tõend, et põrgu ja deemonid on olemas kes läbi rüveduse ja vabale tahtele, saavad tulla inimese ellu ja seal korraldada põrgu.
1925. aastal sõitis ta Pariisi, mis kujunes tema koduks väikeste vaheaegadega elu lõpuni. Wiiralti esimene personaalnäitus toimus 1927. aastal, siis valiti ta ka Sügissalongi liikmeks, kus ta esines regulaarselt. Noore Wiiralti peamiseks kujutamisaineseks on boheemlaslik Pariis oma ööelu, ja põhjakihtidega. Monotüüpia kõrval olid ta meelistehnikateks esialgu puulõige ja -gravüür. Ilmaelu jälgides jäi Ed Wiiralt irooniliseks, halastamatuks vaatlejaks, omamoodi moralistikski. 1930. aastate algul oli Ed. Wiiralt jõudnud oma senise loomingu kõrgpunkti, mille kokkuvõtetena valmisid "Põrgu", "Kabaree" ja "Jutlustaja" – koondpilt inimest muserdavatest jõududest. Pärast neid lehti pöördus kunstnik hoopis poeetilisema käsitluslaadi juurde. Iroonilis-mänglev hoiak jäi koos boheemitseva noorusega seljataha. Tööd omandasid sisemise tasakaalukuse ning klassikalise harmoonia ning selguse. Leebe
annaabi.ee 
