1. manifest Courage, audacity, and revolt will be essential elements of our poetry. Vaprus, jultumus, ja ülestõus hakkavad olema meie luule põhilised elemendid. The poet must spend himself with ardor, splendor, and generosity, to swell the enthusiastic fervor of the primordial elements. Poeet peab end kulutama kire, ilu, ja heldusega, et paisutada varajaste elementide entusiastlikku indu. We will destroy the museums, libraries, academies of every kind, will fight moralism, feminism, every opportunistic or utilitarian cowardice. Me hävitame muuseumid, raamatukogud, igat liiki akadeemikuid, võitleme moraali, feminismi, iga teise nõrkusi ära kasutava või utilitaarse arguse vastu.
Preisimaale maksti hüvitist- Elsass-Lotring. Saksamaa Föderatsioon: Versailles 1871 läbirääkimised L-Saksamaa riikidega ühinemiseks. 25 riiki (vürst, hetsog jne) Preisimaa ja preisi kuningas kesksed. Bismarcki sõja õppetunnid: Sõjad on kallid, neid võib pidada lühiajaliselt, uued tehnoloogiad olulised. Sõdu saab pidada, kui eesmärgid on selged, kõiki sõdasid toetab diplomaatia, Bismarcki huvi oli Saksamaa ühendamine, mitte laiendamine! USA maailmapoliitikas: Isolatsionism, moralism, pragatism. Monroe doktriin 1823- Ameerika kontinendid on suletud eurooplastele. Poliitiline süsteem erineb Euroopast. Eurooplase katse laieneda Ameerika kontinendile on julgeoleku oht. Kui Eurooplased on rahumeelsed siis USA ei sekku nende asjadesse. 20 sajandi alguses õhk ärev, mõisteti, et uus sõda on tulemas. I MS tagamaad: Ajend: Franz Ferdinand’i tapmine Sarajevo’s 28.07.1914. Põhjused: 1.Euroopa konfliktid (Saksamaa- Prantsusmaa; Saksmaa-Inglismaa) 2.Euroopa võidurelvastus 3
teost lugedes võrdleb ja töötleb kõike läbi oma kogemuste ja tunnetuste. See on nii olnud koguaeg (meie mäletatavas ajaloos). Tänapäeval vaatame me näiteks tõsieluseriaale samasuguse mustri läbi. Stendhali huvitab see, mis toimub aga tema tegelaste hinges – see on selgekujuline psühhologism. See asetub omakorda hästi realismi. Stendhal analüüsib tegelaste tundeid, seda, kuidas nad vaatavad ja tunnetavad end ümbritsevat. Teda iseloomustab ka teatav moralism, millele me aga näpuga otse näidata ei saa (nagu võrdluseks Balzaci puhul saame). Stendhali „Punane ja must“ on just kui sotsiaalne eksperiment – mis saab siis kui vaesest klassist noormees tahab tõusta kõige kõrgemale, kas tal see õnnestub või mitte jne. Stendhal jõuab järelduseni, et ilma eetikareegleid rikkumata pole see võimalik. Need on siis kaks alget (Balzaci ja Stendhali realism), aga mis saab realismist edasi?
annaabi.ee 
