KIRJANDUS ANTIIGIST 19. SAJANDINI AJASTUTE KIRJANDUSE PÕHJALIK ISELOOMUSTUS
selgus,
loogilisus,
täpsus,
õpetlikkus (kunst pidi olema õpetlik: ülistama voorusi ja võitlema pahede
vastu),
skemaatilisus (inimkaraktereid ei kujutata enam nende keerukuses, vaid
vaatluse alla võetakse üksikud iseloomujooned)
klassitsismi hääbumine
suurte ja tähtsate teemade rõhutamine viis selleni, et hakati ülistama
kuningat;
liigne kasvatuslikkus viis selleni, et kirjandus muutus kuivalt moraliseerivaks;
kirjandus mandus liiga rangete reeglite küüsis (paljude elujõuliste zanrite , nt
novelli, romaani, draama ignoreerimine viis selleni, et järgnevatel sajanditel
arenesid just need zanrid).
Prantsuse klassitsiste:
Pierre Corneille
Jean Racine
(Molière) Jean-Baptiste Poquelin
VALGUSTUS (18.saj)
o (Et maailma nähtusi paremini mõista, tuli neid selgitada, valgustada)
Tekkis, sest Klassitsism seadis inimesest kõrgemale riigi, (inimene pidi loobuma
annaabi.ee 
