19 sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia konspekt
: ontoloogia
määrab aksioloogia – „kõik, mis võimutahet tugevdab, on hea“ – see arutluskäik pole õige!
Võimu tahe on olemuselt neutraalne ja seega ei dikteeri see ette, mis on hea ja halb – pole
determineerivat otsust. Kust pärineb hea ja halb siis? See pärineb hüperborealase loomusest
tema määratleb, mis on hea ja halb – oleneb väärtustajast, mitte väärtustavast!
Mis on õnn? – „selle tunnetamine, et võib kasvab, et vastupanust saab jagu.“
Moraliin – moraal hoiaks alles midagi kahjurite vastu, s. t. moraal on midag, mis hoiab
olemasolevat. Nietzsche moraal on määratletud nii, et see, mis ütleb, et võimu kasv on hea ja
seda elatakse läbi õnne. Moraal on just alalhoidmise muutusega, mitte hoidmisega – võim
kasvab, on hea! Võim, mis ei kasva, pole üldse võim.
Kaasaegne moraal on tegelikult kristlik moraal. Need väärtused on ka kristlikud väärtused