Religioonipsühholoogia kordamisküsimused
pruugi üheselt väljenduda nende käitumises. Üldine lahendus nendele dilemmadele
väljendub maksiimis, et me ei tee alati seda, mida me õigeks peame, kuid õigustame
seda, mida me teeme.
Tendentsina ilmneb, et religioossemad inimesed on kriitilisemad petturluse suhtes ja
peavad ka iseennast suhteliselt ausamateks. Tegeliku käitumise tasandil on andmed
vastuolulisemad. Mõned uuringud näitavad, et religioossemad inimesed käituvad
suhteliselt moraalsemalt, teistest selgub, et olulist erinevust religioossete ja
mittereligioossete aususes ei ole. (Uuringud näitavad, et üldiselt on religioossed
inimesed konservatiivsemad.)
15) Religioon ja mõnuainete tarvitamine’
On uuritud religiooni mõju inimese käitumisele konkreetsetes valdkondades nagu
näiteks petmine, mõnuainete kasutamine, seksuaalkäitumine ja kriminaalne
käitumine.
Religiooni ja mõnuainete tarvitamise vahelist seose uuringud näitavad, et
annaabi.ee 
