Platoni õpetus hingest ja voorustest.
inimese hinge ning see ei saa olla inimese õigestimõistetud huvides. Kui keegi peab
voorusetust endale kasulikuks, siis ei ole ta õigesti aru saanud sellest, mis talle tõeliselt
kasulik on. Platon jagas oma õpetaja eetilise intellektualismi – voorusetu käitumise taga on
tunnetuslik eksitus. Kuid et Platoni eetilist positsiooni selgemini ette kujutada, oleks kasulik
kõrvutada seda ühe uusaja keskse moraaliteoreetiku – Immanuel Kanti – põhiseisukohaga.
Küsimusele “Milleks olla kõlbeline?” vastas Kant: “Selleks, et olla kõlbeline.” Ta oli nimelt
veendunud, et kõlblust ollakse kõlbeliselt õigustatud käsitlema üksnes iseseisva eesmärgi,
mitte aga vahendina selleks, et saavutada midagi muud, kõlblus-välist. Kui keegi küsib: “Aga
mis ma selle eest saan, et ma kõlbeline olen?”, siis on ta Kanti silmis juba kõlblus-vaatekohalt
hälbinud
annaabi.ee 
