Prantsuse valgustusaja filosoofid, nende põhiseisukohad
selliste küsimustega, kui kogemus puudub.
Ideepilt igas inimeses on ühtmoodi, teine tajub teistmoodi, ka maailmapilt on usu küsimus.
Moraal peab olema omakasupüüdmatu, järgima moraali moraali pärast, mitte kasu pärast.
Midagi väga ideaalset ja õilsat, inimlikus võtmes peaaegu saavutamatu. Moraal ei tegutse
ühe või teise huvides, ainult kohusetunde pärast järgitakse autonoomne ja suveräänne
moraali ei määra miski peale moraali enda.
Kanti moraaliskeem: Kanti kategooriline imperatiiv : toimi üksnes sellise põhimõtte ehk
maksiimi kohaselt, mille saamist üldiseks seaduseks sa saad soovida. See võiks olla
üldkehtiv seadus nt ma ei valeta võrdub sellega et ma ei valeta KUNAGI. Või et kui ma
varastan, siis on loogiline, et ka TEISED VARASTAVAD. Minu norm võiks olla kogu
ühiskonna normiks.
Inimene peaks olema vaba sellisena, nagu ta end tunneb, mitte mis rollis ta on. Kui keegi
moraalikohaselt ei käitu, jääb moraal juba moraaliks
annaabi.ee 
