GOTTFRIED WILHELM LEIBNIZ
Friedrich Suur on nimetanud teda "omaette Akadeemiaks".
Ta kavandas mõistelise keele, mis põhineb formaalsel arvutusel ja on rakendatav kõikjal,
sisust sõltumata, mistõttu Leibnizit võib pidada üheks nüüdisaja matemaatilise loogika
esiisaks. Leibnizi filosoofia keskmeks on metafüüsilise probleemistiku lahendamine
monaadi mõiste varal.
Elulugu
Gottfried Wilhelm Leibniz sündis 21.juunil 1646 aastal. Tema isa oli Leipzigi ülikooli
moraaliprofessor.
Kui Gottfriedi ristiti ja vaimulik maimukese kätele võttis, oli lapsuke pea tõstnud
ja silmad avanud. Poisikese isa nägi selles ennet ning oma märkmetes ennustas pojale
imeliste asjade kordasaatmist. Kahjuks tema silmad seda ei näinud, sest ta suri varakult.
Üliõpilaspõlves kaotas Leibniz ka ema.
Gottfried oli viieteistkümneaastane, kui ta pärast mõneaastast aktiivset
eneseharimist astus 1661. a. Leipzigi ülikooli õigusteaduskonda. Ülikooli lõpetas ta 1666.
a
annaabi.ee 
