Iga inimene saab otsustada ise, kui eetiline on tema jaoks nende kokkulepete eiramine. Selliste kokkulepete eiramine võib kaasa tuua nii kolleegide, perekonna kui teatud juhul ka ühiskonna halvakspanu. Moraal võib erinevates kultuurides, religioonides ja ühiskondades olla väga erinev. Kuna moraalinormide puhul ei ole olemas objektiivset tõde, samas kaitsevad nad teatud väärtusi, mida inimesed kalliks peavad, siis minu jaoks on eetiline suhtuda lugupidavalt teiste kultuuride moraalinormidesse ja jätta arusaamad sellest, mis on õige ja vale nende otsustada. Inimestel on erinevad väärtushinnangud. Igapäevases elus teeme me otsuseid oma mõistse ja südametunnistuse järgi lähtudes sellest, mida peame õigeks. Kui ma olen mõnes situatsioonis sunnitud käituma oma sisemise õiglustunde vastaselt, tekitab see minus halva enesetunde, kuigi see võib samas kaasa aidata mingi minu jaoks olulise väärtuse saavutamiseks. Ma arvan, et tegutseda oma õnne ja parema elu nimel on õige
niivõrd olulinegi. Neile on tähtis traditsioonide püsimine ja religioosse dimensiooni inimeselähedus. Katoliiklust samastatakse ladinliku kultuuridimensiooniga ja selle liikmetena võetakse kuulumist katoliku kirikusse iseenesestmõistetavana. Sekulaarne maailm on küll tekitanud teravat vastuseisu perepoliitika jäikusele ja vaimulike abielutusele, kuid protestides teatakse, et see jääbki protestiks. Sisemiselt ollakse ka liberaalse suhtumise juures moraalinormidesse nende samade normide üle uhked. Selles nähakse inimlikku kasvamis- ja täiustumisruumi. Katoliiklus Eestis Eestimaa katoliiklust on meie head ajaloolased täna tublisti valgustanud. Uurimustöid on tehtud eelmise aastatuhande vahetuse Gotlandi misjonäridest Fulcost ja Nicolausest, uuritud on Saksa ordu geopoliitilist jõhkrat tegutsemist ja lugeda on saadud Padise kloostri hävitamise lugusid, oleme kuulnud Tartu ülikooli juures
annaabi.ee 
